Akso-Haus on appi palunud Tõnu Embergi, diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tutvustama 2019. aasta lõpu kuumimat teemat. 2020.aastal räägime energiatõhusus nõuetest: madal- ja nullenergiahoone.
Energiatõhususest üksikelamute näitel
Alates 1. jaanuarist 2020 peavad kõik hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Erandiks on väikeelamud köetava pinnaga kuni 220 m2, mis peavad vastama madalenergiahoone piirväärtustele. Järgnevalt keskendun väikeelamute näitel mõnele põhimõttele, mille järgimine aitab tagada energiatõhususe miinimumnõuetele [1] vastavust arvutusliku energiamärgise [2] koostamise käigus.
[1] Energiatõhus hoone on kuluoptimaalne ehitis, mis viib väikseimate püstitus-, hooldus- ja käitluskuludeni majandusliku olelusringi jooksul. Elamute puhul on olelusringiks arvestatud 30a. [2] Energiamärgised jagunevad kaheks. Esimene on arvutuslik energiamärgis, mis väljastatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Teine on kaalutud energiakasutuse alusel väljastatav energiamärgis, mis väljastatakse olemasolevatele hoonetele tarbitud energia hulkade alusel.
Üldised hoone kavandamise põhimõtted
Tänapäeva hoonetel, kui puudub soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon, ei saa üldjuhul rääkida energiatõhususest ja nõuetekohasest sisekliimast. Näiline energiasääst tuleks tegelikuses sisekliima arvelt, mis ei ole lubatud. Planeerige kindlasti hoonesse soojustagastusega ventilatsioon.
Põhiline soojuskadu hoones on läbi piirdetarindite [3] ja akende. Samuti avaldavad olulist mõju hoone õhulekked. Kasutada tuleb mõistlike soojustuskihtidega piirdekonstruktsioone ja aknaid ning tarindite õhukindlaid lahendusi.
Vältida tasuks asjatult suuri akende pindasid, näiteks laialt levinud põrandani ulatuvaid aknaid. Soojuskadu läbi 1 m2 suuruse akna on üldjuhul ca 7 korda suurem 1 m2 suuruse välisseina soojuskaost. Suuremat tüüpi akende korral võib kogu maja soojuskadu läbi seinte, põranda ja lae olla samas suurusjärgus soojuskaoga läbi akende. Teine probleem, mis suurte akende pindadega kaasneb on suvise ruumitemparatuuri nõude mittetäitmine. Suured aknapinnad põhjustavad suvel hoone ülekuumenemist. Viimased vajavad varjestuslahendusi varikatuste, sirmide või päikesekaitsekilede näol, et täita suvise ruumitemperatuuri nõue.
[3] Piirdetarinditeks nimetatakse konstruktsioone, mis eraldavad ruumi välisõhust või pinnasest, näiteks sein, põrand, katus- või pööninglagi.
Tehnosüsteemide lahendustest
Kõige enam mõjutab energiatõhususe arvutuste tulemusi küttesüsteemi valik. Näiteks küttesüsteemidega, mis kasutavad kütusena gaasi, vedelkütust, kütteõli, tahket fossiilkütust, turvast, turbabriketti või elektrit, ei ole võimalik üldjuhul miinimumnõudeid tagada. Lahendusteks on kaugküte, taastuvtoormel põhinev kütus, nagu puit ja puidupõhine kütus või biokütus, ning soojuspumpsüsteemid. Ahiküte ei ole kuigi efektiivne ja seda tuleks põhikütteallikana vältida.
Oluline elektrienergia tarbimine toimub ka ventilatsioonisüsteemi ventilaatorites. Seega tasub valida madala SFP väärtusega [4] ventilatsiooniseade. Ühtlasi tuleb eelistada muutuva õhuvooluga süsteemi konstantse ventilatsiooni õhuvooluga süsteemile.
[4] SFP ehk ventilatsioonisüsteemi elektriline erivõimsus iseloomustab kui palju elektrivõimsust kasutatakse arvutusliku õhuvoolu tagamiseks. Mida väiksem SFP, seda väiksem on ventilaatorite elektrienergia tarve õhuvoolu tagamiseks.
Madal- versus liginullenergiahoone
Uute energiatõhususnõuete järgi tuleb madalenergiahoone energiatõhususe tase saavutada ilma taastuvenergia tehnoloogiata [5]. Praktika on näidanud, et väikeelemute korral, järgides kõiki energiatõhususe seisukohast olulisi põhimõtteid ja kasutades maakütte soojuspumpa, saavutatakse liginullenergiahoone tase ilma taastuvenergia tehnoloogiata. Teiste küttelahenduste korral on üldiselt vaja liginullenergiahoone taseme saavutamiseks kasutada taastuvenergia tehnoloogiat.
[5] Taastuvenergia tehnoloogia koosneb peamiselt päikesepaneelidest (elektri tootmine) ja kollektoritest (tarbevee soojendamine).
Ülekuumenemise vältimine
Tänapäevaste õhutihedate ja hästi soojustatud hoonete korral on tõsiseks probleemiks kõrge sisetemperatuur suveperioodil. Sellest tulenevalt on energiatõhususe miinimumnõuetes sätestatud ka suvisele ruumitemperatuurile oma piirmäärad. Nagu eelpool mainitud, siis ülekuumenemist soodustavad eelkõige liiga suured ja varjestamata aknapinnad. Energiatõhususe arvutuste teostamise käigus suhtutakse tihti suvise ruumitemperatuuri nõude tagamisse liiga kergekäeliselt ja kontrolle ei tehta nõuetekohaselt või kasutatakse ebaadekvaatset tarkvara. Vältige suuri aknapindasid ja veenduge, et suvise ruumitemperatuuri kontroll on tehtud ning, et vajadusel on täiendavad meetmed kasutusele võetud.
Kokkuvõte
Kõiki eelpool kirjeldatud energiatõhususega seotud põhimõtteid tuleb vaadelda kui tervikut. Ainult ühe meetme järgimine ei vii veel soovitud tulemuseni ja miinimumnõuete täitmiseks ei pea ilmtingimata rakendama kõiki kõige paremaid lahendusi. Pidades silmas põhilisi soovitusi, jõute tõenäoliselt probleemideta energiatõhusa elamu lahenduseni. Eirates põhilisi fundamentaalseid põhimõtteid, on tõenäoliselt ka tulemus kaheldava väärtusega. Eelistage kulutõhusat ja keskkonda säästvat ehitamist – järgige põhitõdesid energiatõhususe saavutamisel.
Tõnu Emberg
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener
Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener
Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist
Sirgjoon OÜ
56977060
Sirgjoon@gmail.com